LAPSEVANEMALE

Soovitusi väikelapse ettevalmistamiseks lasteaeda minekuks

  • Looge lapsele positiivne hoiak lasteaia suhtes, rääkige kui tore seal on ja mida seal tehakse.

  • Varuge aega lapse harjutamiseks kollektiivi ja lasteaia päevakavaga.

  • Laske lapsel iseseisvalt tegutseda ilma täiskasvanu pideva juhendamiseta (käte pesemine, tassist joomine, söömine, potil käimine, üksi voodis uinumine).

  • Külastage perearsti, veendumaks, et laps on terve.

Soovitusi lapse kohanemisperioodiks

  • Olge endas kindel, et lasteaed on teie lapsele sel hetkel parim paik.

  • Rääkige lapsele, mis koht on lasteaed, miks lapsed seal käivad, miks te tahate, et tema seal käima hakkaks.

  • Rääkige lapsele, mis teda seal ees ootab. Mida üksikasjalikumalt ja sagedamini lapsega räägitakse, seda kindlamalt ta ennast tunneb. Teadmatus hirmutab last.

  • Selgitage, et alati ei saa kõike, mida ta soovib, esimesel nõudmisel täita. Rühmas on palju lapsi ja vahel tuleb oodata ja olla kannatlik.

  • Kohanemisperioodil toetage last emotsionaalselt. Kuna olete nüüd lapsega märksa vähem koos, siis püüdke ühistel hetkedel rohkem suhelda, kuulata, kallistada. Laske lapsel olla teie läheduses.

  • Kui lapsest lahkumine osutub raskeks, on heaks soovituseks ilmutada enesekindlust, olla optimistlik.

  • Lahkudes öelge lapsele heatahtlikult, kuid kindlal toonil, et teil on nüüd aeg minna. Kallistage oma last oma tavalisel moel ja lahkuge kohe, kui olete hüvasti jätnud.

  • Ilmutage enesekindlust ka last õpetajale üle andes, öelge näiteks, et teil tuleb täna kindlasti tore päev.

  • Ärge unustage lapsele öelda, millal te talle järele tulete. Olge täpne ja pidage oma lubadusest kinni.

  • Hea oleks, kui lapse päevad lasteaias ei kujuneks liiga pikaks (8-10 tundi). Nii võib laps muutuda nutuseks ja närviliseks, kergesti haigestuda.

Kohanemine ja tervis

  • Kohanemisperiood võib väikelapses tekitada stressi. Lasteaiastressi sümptomid on pidev nutmine ja õnnetu olek, millega võivad kaasneda unehäired ja isutus.

  • Kohanemise ajal on häiritud lapse organismi üldine vastupanuvõime, ta on nõrgem ja haiguste vastu vastuvõtlikum.

  • Haige laps vajab ravi ja rahu, mida saab talle võimaldada kodus. Haigena kollektiivis viibimine kurnab liigselt lapse organismi.

  • Lasteaias käiva lapse tervislik seisund peab võimaldama tal koos teistega tegevustes osaleda ning ka õues viibida.

Laps ja piirid

  • Laps vajab piire selleks, et teada, mida võib teha ja mida mitte. Piirid ja reeglid loovad väikelapsele turvatunde. Lapse piirideks on vanemate selgitused, keelud ja korraldused.

  • Väikesele lapsele on vanemal väga raske midagi keelata. Hea on, kui tal on juba lasteaeda tulles tuttavad järgmised mõisted: ei tohi, tule siia, ära tee haiget, räägime tasakesi.

  • Täiskasvanu sõbralik konkreetsus otsustes on vajalik nii kodus kui ka mujal.

  • Tähtsad on kehtestatud piiridest kinnipidamine ja täiskasvanute ühesugused nõudmised.

  • Koostöö piiride küsimuses kodu ja lasteaia vahel on väga oluline.

Riietus ja jalanõud lasteaias

  • Laps tunneb end lasteaias hästi mugavates, hooajale vastavates riietes nii toas kui ka õues mängides.

  • Parimad rõivad on need, mida laps ise selga saab panna.

  • Riietus toas on kerge ja võimaldab hästi liikuda. Varuge lapsele mugavad ja jalga fikseerivad sisejalatsid, näiteks krõpsudega sandaalid.

  • Lapse kappi palume tuua vahetusriided. Riided võiks olla märgistatud, et vältida lapse asjade kadumist ja segamini minekut.

  • Igal lapsel on isiklik kamm ja soovitavalt ühekordsed taskurätikud.